26 detsember 2014

Meie jõululood

Seekordses postituses piilume käesoleva blogi loojate - Eliise, Kai, Helena ja Liina - lapsepõlve ja meenutame koos toredaid seiku nende jõuludest.

Muide - missugused on olnud Sinu lapsepõlve jõulude meeldejäävaimad seigad? :) Kirjuta meile oma meenutustest kommentaaridesse või meilile teeisekingitus@gmail.com

Väike Eliise jõuluvanale luuletust lugemas

(Eliise) Minu peres käib jõuluvana endiselt peaaegu igal aastal külas, olgu tal siis punane või sinine outfit. Alati on tal kaasas suur kingikott ja väga hirmuäratav suur vits, mida mitte kunagi pole vaja olnud. Lapsena mõtlesin tihtipeale, et kuidas jõuluvana küll sel aastal tuleb. Kas saaniga, suuskadel või hoopis autoga? Mõnel aastal ei olnud ju piisavalt lund, et lumetransporti kasutada. Sealt järeldasingi, et kui jõuluvana ei saanud mõnel aastatel tulla, siis ilmselt seetõttu, et lund ei olnud piisavalt. Samas olin õnnelik, et usinad päkapikud olid siis meie kingitused siiski kuuse alla toonud.

Kai lasteaia jõulupidu, jõuluvana astus just saali...

(Kai) Me elasime kortermajas, kolmandal korrusel. Oli detsember ja me noorema õega veel ei maganud, kui vastu akent käis üks kolks. Asi oli ilmselge: päkapikud! Me ei näinud küll midagi, aga see polnud ka tähtis. Olin selles vanuses, et juba kahtlesin pisut päkapikkude olemuses, kuid see veenis mind. Veel kaks aastat hiljem seisin sirge seljaga algklassikaaslaste ees päkapikkude õiguste eest. Kes see teine ikka seal kolmanda korruse akna taga siis olla sai?!


Jänku-Helena jõuluvanalt pakki lunastamas

(Helena) Mulle on jõuluaegsed laulmised-esinemised juba lapsest saati meeldinud - tänaseks ehk mõnevõrra vähem, kuna ma pole suutnud leida enam aega, et uusi pikki ilusaid luuletusi pähe õppida. Seoses sellega meenub mulle ka üks parimaid seiku lapsepõlve jõuludest, kui sättisime end pärast jõululaulude laulmist koos lasteaiakaaslastega foto jaoks ühte rivvi ning siis järsku tegi fotograaf nalja: "Ja nüüd pöörame kõik ümber ja naeratame!" Paraku ei saanud mina ja sõbranna Olivia sellest naljast aru ning nii jääbki seda jõuluesinemise-järgset seika meenutama allolev foto... :)

Helena ja Olivia, kes võtsid tõsiselt fotograafi sõnu "Pöörame nüüd ümber!" :)

(Liina) Mäletan meie traditsiooni käia surnuaedades ja seejärel perega kodus head-paremat süüa. Alati tõstsime õdedega taldrikule võimalikult vähe sööki, sest ootusärevus ei lasknud aega söögile kulutada. Imeväel tekkisid kuuse alla kingid ja pildil oleval aastal sain mina endale au olla päkapikk, kes kinke jagab. Meie pere koosnes siis mu isast, emast ja minust ning mu kahest õest. Aastad on möödunud ja õed on juba pered loonud, viie pereliikme asemel koguneb meid jõuluõhtutel nüüd juba 13 ja tõene on ütlus, et mida rohkem (pereliikmeid), seda uhkem :)

Kaval päkapikk Liina jõulukuuse juures kinke jagamas :)

Sellised olid meie jõululood :)

Soovime Sulle ilusat teist jõulupüha ja ootame Sinu põnevaid jõululugusid kommentaaridesse või aadressile teeisekingitus@gmail.com

PS - ära unusta osaleda ka meie suures jõulupildi-kampaanias! Vaata lähemalt siit >>


Päkapikud Eliise, Kai, Helena ja Liina

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar